Arengukava üldeesmärk on: „Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond“. Keskendutakse viiele teemale: „Kestlik Eesti“, „Sidus Eesti“, „Üleilmne eestlus“, „Kogukondlik Eesti“ ja „Nutikas rahvastikuarvestus“.

Eestis puudub rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtib aastani 2020 valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonna strateegiline dokument on „Laste ja perede arengukava 2012–2020“. Uussisserändajate kohanemisvaldkonda suunatakse aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas on 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas 2021–2030“ ja selle programmides on kokku lepitud täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad Eesti rahvastiku kestlikkuseks ja ühiskonna sidususe suurendamiseks ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks on üksikasjalikumad programmid, mille kaudu arengukava ellu viiakse. Programmides kirjeldatakse täpsemalt rollid ja oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad.