Pühapäev, 25. juuli 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Konsultatsioonid 
Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“
  Riigikantselei
kestvus: 15.06 2020 kuni 27.07 2020

Eili Lepik
e-mail: eili.lepik@riigikantselei.ee
telefon -
Skype: -

Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Head eestimaalased!

Nagu kevadine koroonaviiruse põhjustatud eriolukord näitas, oleme me kõige tugevamad üheskoos tegutsedes. Seda nii kriisis kui tulevikku kavandades. Kuigi sel kevadel on kõige enam tähelepanu nõudnud kiireloomulised ülesanded, ei tohi me unustada proovikive, millel on pikaajaline mõju elule Eestis.

Esitame kooskõlastamisele riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis on sündinud pea 17 000 inimese koosloomes, sealhulgas teadlased ja vabaühendused, poliitikud ja ametkond ning teised ärksad inimesed, kel on olnud soovi ja tahtmist panustada Eesti tuleviku kujundamisse. Minu siiras tänu teile selle eest!

Ootame teie ettepanekuid 27. juuliks nii „Eesti 2035“ strateegia üldosale kui ka tegevuskavale.

Eesti väärib julgeid ideid, mis viivad meie elu edasi ja tagavad, et ka viieteistkümne aasta pärast on meie inimesed arukad, tegusad ja tervist hoidvad ning me saame elada hoolivas, koostöömeelses ja avatud ühiskonnas. Me saavutame selle, kui meie majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik, elukeskkond kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne ning riik uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.

Ma tänan teid, et kaasa mõtlete!


Lugupidamisega

Jüri Ratas
peaminister
Lisatud failid: Abiinfo
Konsultatsioonile on lisatud järgnevad failid taust- või lisainformatsiooni saamiseks.
Link eelnõule:
Järgnev viit avab konsulteeritava eelnõu Eelnõude infosüsteemis
Arvamisavaldused:
Ettepanek on lisada "Tervis ja sotsiaalkaitse" teema juurde indikaator: "Eesti panus sotsiaalkaitse kuludesse". Algtase: "13% SKP-st". Siht "15% SKP-st".
Detailne vaade Detailne vaade
09.07.2020 | 17:07 | Katrin Orgusaar
1. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond - loodan, et sõna "kõigi" ei piirdu vaid inimeste heaoluga, vaid sisaldab ka teiste liikide esindajaid.
2. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmispõhiseid lahendusi - lahendused ei sünni iseenesest. Üldjuhul on nende taga aastate- kui mitte aastakümnete pikkune teadlaste panus. Praegune sõnastus on teadlaste panust alandav.
3. Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga esialgsetel
hinnangutel vähenenud 54%, on Eesti majandus siiski üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro
kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal) - on ju avalik saladus, et 54% langus on toimunud eelkõige Eesti taasiseseisvumise tõttu, mitte seepärast, et riik ise oleks siinkohal tohutult panustanud. Kui ilma selgituseta seda fakti esitada, on see liialt moonutav.

Kõige muuga rahul. Aitäh hea töö eest! :)
4. Peame muutma elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkonna ning liikumise nende vahel
tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõikidele
ühiskonnaliikmetele - kõige keskkonnahoidlikum on variant, kui motoriseeritud transport puudub. Seetõttu on silmakirjalik tuua hea näitena rongireisjate arvu tõusu, samas kui maanteel on ikka samas suurusjärgus autosid. Pigem on inimesed lihtsalt rohkem liikuma hakanud. Aga nii auto kui rongiga sõites kasutatakse üldjuhul bensiini või diislit, mis kindlasti jätkusuutlikud pole.
5.
Detailne vaade Detailne vaade
19.07.2020 | 16:56 | Martin Tikk
Selguse mõttes oleks hea kasutada eelnõus läbivalt sõnavorme, mis viitavad erinevate probleemide tegelikele põhjustele.

Nt lk 10 on lause "Liike ohustab enim neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine". Õigem oleks öelda "Liike ohustab enim neile sobivate elupaikade pindala vähendamine, elutingimuste halvendamine ja killustamine."

Vastasel korral võib lugejal jääda ekslik mulje, et elupaigad hävivad paratamatult iseenesest, kuigi tegelikkuses toimub enamasti siiski nende sihilik hävitamine suuremahulise otsese või kaudse inimtegevuse tulemusena.
Detailne vaade Detailne vaade
22.07.2020 | 16:02 | Madis Vasser

Järgnevad tähelepanekud ja kommentaarid on esitatud Teeme Ära SA nimel.
Taust:
Teeme Ära SA juhitud keskkonnamõju mõõdikute projekt osales Accelerate Estonia 3-kuulises programmis. Märts-juuni 2020 võeti põhjalikult ette Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni strateegiad ning ühiselt seatud eesmärgid.
Teeme Ära SA on ringmajanduse põhimõtete edendaja läbi koolituste ja praktiliste lahenduste pakkumise.

Starteegia 2035 toob hästi välja Eesti arenguvajadused ning viis strateegilist sihti on seotud kestliku arengu eesmärkidega.
Aluspõhimõtetes (lk.15) on kirjeldatud “Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise.”

Mõõdikuna on aga puudu ühtne ja horisontaalne hindamine, mis võimaldaks hinnata, kuidas iga Eestis tegutsev ettevõte, Eestis toodetud toode või loodud teenus, teadusinnovatsioon ja riiklikud investeeringud on seoses nende sihtide ning kliima eesmärkidega.

• Pelgalt CO2 ekvivalenttonnide mõõtmisel ei saa õiglast ülevaadet kogu keskkonnamõjust. Näiteks võib tekkida olukord kus CO2 näitaja on madal, kuid negatiivne mõju elurikkusele ja mageveele või inimese elukvaliteedile on kõrge.

Tähelepanekud ja kommentaarid:

Lk. 9: Ettevõtluskeskkond – „Kirjeldatud arenguvajadused eeldavad pikaajalisi investeeringuid, milleks ettevõtted pole kaasnevate suurte riskide tõttu sageli valmis. Samuti on investeeringud tugevas sõltuvuses majanduse käekäigust ja üleilmsetest mõjudest. Riik saab kaasa aidata, jagades ettevõtetega pikaajaliste investeeringute riske ja planeerides riigipoolseid investeeringuid eriti siis, kui ettevõtete investeerimisaktiivsus on saanud tagasilööke.“
Täiendus, kommentaar: Oluline on lisada, et riiklikud investeeringud peavad arvestama investeeringu kogu keskkonnamõju ja seost kestliku arengu eesmärkidega.

Lk.10: Elurikkus ja keskkond – “…Elurikkuse hävimisega kaob looduse suutlikkus pakkuda meile eluks vajalikke loodushüvesid (sh puhas vesi, õhk, toit ja loodusvarad). Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega.”
Täiendus, kommentaar: Välja on toomata seos majandustegevuse ja riiklike investeeringutega. Oluline on lisada, et riiklikud investeeringud peavad arvestama investeeringu kogu keskkonnamõju ja seost kestliku arengu eesmärkidega.

Lk.12: Riigivalitsemine – „Eesti ei kasuta OECD hinnangul otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning võrdluses teiste liikmesriikidega on valitsusasutuste tegevuste tõhusus keskpärane. Parandama peab riigi võimekust tellida teadusuuringuid ja kaasata teadlasi poliitikakujundamisse. Selgelt tuleks eelistada uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid ning tõhustada teabevahetust asutuste (ja ettevõtete) vahel, tuginedes senisest enam reaalajas andmevahetusele ja võttes ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmeid. E-teenuste baastaristu ning e-teenuste kasutamist võimaldavad vahendid on hästi arenenud ning mitmes valdkonnas on e-teenused jõudsalt edenenud (nt maksude kogumine ja administreerimine), kuid teenuste kvaliteet on ebaühtlane ja digiriigi loodud lahenduste kestlikkus vajab tugevdamist. E-teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb järjepidevalt panustada nii baastaristu arendamisse kui ka tehnoloogiliste võimaluste korral luua uusi alternatiive senistele lahendustele. Samal ajal avab pidev tehnoloogia areng (sh tehisintellekti kasutamine) riigile uusi võimalusi osutada seniseid teenuseid tõhusamalt ja teha otsuseid nutikamalt.“
Täiendus, kommentaar: Oluline on märkida ära vajadus luua avalikule sektorile infotehnoloogilised lahendused, mis annaks võimaluse avatult ning reaalajamajanduse põhimõtteid aluseks võttes hinnata ettevõtteid ja investeeringuid tervikliku keskkonnamõju ja kestliku arengu eesmärkidesse panustamise ning vastutustundlikkuse näitajate alusel.

Lk.19: Vajalikud muutused Eestis – “Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vaja muudatusi eri valdkondades. Sealjuures on oluline sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö…”
Täiendus, kommentaar: Oluline on täiendada, et toimub valdkondadeülene koostöö ja terviklik keskkonnamõjude, kestliku arengu eesmärkidesse panustamise ning vastutustundlikkuse hindamine.

Lk. 24: “Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi.”
Täiendus, kommentaar: Oluline on lisada: Tagame riiklikult ühtse lähenemise kaudu õiglase ja läbipaistva keskkonnamõjude, kestliku arengu eesmärkidesse panustamise ning vastutustundlikkuse hindamise, mis on aluseks riiklike investeeringute ja toetuste suunamisel.

Lk.24: Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted – “Materjalide ringlussevõtu ja teisese toorme kasutuse suurendamiseks soodustame jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes peab paranema ressursi-, sh energiatõhusus näiteks tööstussümbioosi projektide digitaliseerimise ja ressursitõhusamate tehnoloogiate toetamise kaudu. Korraldame jäätmemajanduse ümber lähtuvalt jäätmehierarhiast ning võttes kasutusele uuenduslikud lahendused, et väheneks jäätmeteke ning suureneks materjali ringlusesse võtmine ja jäätmete liigiti kogumine.”
Täiendus, kommentaar:

ÜRO on tõdenud, et globaalsete kestliku arengu eesmärkide täitmiseks valitud strateegiad on ebapiisavad. Positiivsete tulemuste saavutamises nähakse võtmerolli ringmajandusele üleminekus. Eesti tammub ringmajanduse teemal kõneledes ja kirjutades ümber lineaarmajanduse viimase otsa - jäätmekäitluse, kuid see ei tohiks nii olla. Asjaolu, et Eesti ringmajanduse kursile pööramise strateegia juhtorgan on Keskkonnaministeerium, peegeldab liigselgelt poliitilise tahte või arusaama taset ringmajanduse olemusest. Strateegias on oluline liikuda eemale jäätmekesksest lähenemisest. Jäätmehierarhia aluseks võtmine ja arvestamine peamise tegevusena on aegunud lähenemine ja ei taga liikumist ringmajanduse suunas. Oluliselt suuremat rõhku peaks panema toodete ja teenuste kavandamise ja disaini faasi kirjeldamisele. Vajalik on töötada välja või kirjeldada olemasolevaid võtteid, kuidas tagatakse ringmajanduse põhimõtete järgmine sh. toodete ja teenuste kavandamine nii, et selle kasutusiga oleks võimalikult pikk ning tootmisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed oleksid maksimaalselt ringlussevõetavad.

Aadressile eili.lepik@riigikantselei.ee eraldi falina saadetud Accelerate Estonia programmis loodud keskkonnamõju mõõdikute idee kontseptsioon, et selgitada põhjalikumalt valdkondade- ja sektoriteülese lähenemise vajadust ja üht võimalikku lahendust kuidas edasi liikuda.


Kristiina Kerge
Teeme Ära SA
Tel 56566592

P.S ei olnud võimalik lisada huvigruppi, kuna veebipäises puudub nupp "Huvigrupid", teade saadetud IT toele.


Detailne vaade Detailne vaade
24.07.2020 | 12:38 | Kristiina Kerge
Ühendus Saaremaaga peaks tulevikus toimuma 2 x plastiktorus (6 m läbimõõduga) kitsarööpmelise raudtee (kõrgus piisav, et mahuks kiirabiautod ja päästeteenistuse kaubikud). Vagunid saaks sõitma panna suruõhuga (igal 3-ndal vagunil suruõhu balloonid all). Kokku 10 vagunit ja iga vaguni peale mahuks 4 autot peale (kinnitatakse rihmadega). Vagunid sõidavad ca 40-50 km/h.
Torud süvistatakse 10 m sügavusele. Sinna peale veetakse kruusa või killustikku. Arvestusega, et 100 aasta pärast, kui maapind tõuseb, jäävad torud maa peale. Torud peab saama iga 5 km tagant avarii korral sulgeda. Reisijate s.t autodes olnud inimesed tuleb sõidutada eraldi konditsioneeriga õhuga vagunis (võimaldada ka eraldi koertega sõitu). Autode mootorid ei tohi käivitada torus, samuti on vaja vinguvate inimeste vagunis vee, kohvi ja karastusjookide olemasolu.
Head reisi Saaremaale ja tagasi mõistlikele inimestele!

Detailne vaade Detailne vaade
27.07.2020 | 12:47 | Jaan Muna
[Mörkus: esindan kodanikupalga eestkõnelejate huvigruppi niivõrd kuivõrd minu arvamusavalduse teema käsitleb kodanikupalga küsimuse lülitamist strateegiadokumenti, detailides väljendan aga isiklikke seisukohti, mis ei pruugi ühtida teiste huvigruppi kuulujate omadega]

Toetan Riigikogu Kantselei ettepanekut kaaluda strateegia täiendamist toetudes uutele teadmistele, mis tekkisid seoses COVID-19 pandeemiaga ja ühiskonna sundkarantiiniga, pöörates tähelepanu alljärgnevale.

Koroonapandeemia on kogu maailmas selgelt näidanud vajadust püsivate meetmete järele, mis aitaksid ära hoida mitte ainult inimeste vaesumise, vaid ka taoliste ootamatute kriiside halvimad majanduslikud tagajärjed, mis võivad olla piisavalt tõsised, et kujuneda ülemaailmseks julgeolekuprobleemiks.

Üheks ennetavaks meetmeks on tingimusteta püsielatis (ka baaselatis, põhisissetulek), mida Eestis rahvapäraselt kodanikupalgaks kutsutakse. Igaühele püsivalt ja bürokraatiavabalt tagatud toimetulek aitab taolisi kriise üle elada mitte ainult üksikisikutel, vaid ka tööandjatel. See viib miinimumini vajaduse tööandjatele suunatud rahaliste kriisimeetmete järele, kuna kodanikupalga tõttu jääb igaühe toimetulek tagatuks ka töötasu maksmise katkestamise korral (kaob töötasu, kuid mitte kogu sissetulek), tööandja kulutused jäävad piirduma vaid vältimatute majanduskuludega (keskküte, valvesüsteemid jne) ning ka väikeettevõtjad ei satu silmitsi eksistentsiaalsete probleemidega. Tänu elanike tarbimisvõime säilimisele saavad igapäevaelus vajalike toodete ja teenuste pakkujad edasi tegutseda ilma riigipoolse abita.

Seda, et majandust turgutada võib olla kõige otstarbekam üksikisikute kaudu, mõisteti lääneriikidest esimesena USA-s. Euroopa Liidu liikmesriikidest jõudis Hispaania lahenduseni, millel on ühiseid jooni kodanikupalgaga, Iirimaa uue valitsusliidu koalitsioonilepe sisaldab kodanikupalga uuringut ja katsetamist, Prantsusmaal otsustas Korsika parlament taotleda keskvõimult luba kodanikupalga katsetamiseks kogu saarel. Analoogseid näiteid võib tuua teistestki riikidest Euroopas ja mujal. Kodanikupalga poolt on sõna võtnud Rooma paavst Franciscus I. ÜRO peasekretär Antonio Guterres märkis oma 18. juuli avalduses vajadust uue põlvkonna sotsiaalpoliitika järele, mille osaks võiks olla kodanikupalk. Mõni päev hiljem avaldatud ÜRO arenguprogrammi raportis peetakse vajalikuks kehtestada madalama elatustasemega riikides ajutine kodanikupalk, mis võimaldaks inimestel koju jääda ja sel teel pandeemia levikut pidurdada.

Eesti juhtkonnale esitati teadaolevalt kokku kolm üleskutset kodanikupalga rakendamiseks vähemalt kriisimeetmena. Neist viimasele, 24. aprilli eriolukorra valitsuskomisjonile saadetud pöördumises soovitatakse kodanikupalga suuruseks sõltumata vanusest vähemalt ühe kuu keskmist standardkulu ühe lapse kohta, mis on vastavalt Justiitsministeeriumi tellitud uuringule 2020. aastal 343 eurot. Sellele pöördumisee said (ja saavad) kodanikud piiramatu aja jooksul ka omalt poolt toetusallkirju anda. Allkirju on hetkel 225 (1. juunil oli 200). Kui kollektiivne pöördumine „Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis” sai 2016. aastal esimesed sada allkirja ühe kuuga, siis tänavune pöördumine kodanikupalga koheseks rakendamiseks kogus samapalju vaid ühe nädalaga.

Portaalis wemove.eu allkirju koguv petitsioon samal teemal oli selle haldajate sõnul 24. aprilliks saanud Eestist 1324 toetusavaldust (kokku üle 170 tuhande). 25. septembril 2020 algab toetusavalduste kogumine ametlikule Euroopa kodanike algatusele (ECI) eestikeelse pealkirjaga „Tingimusteta põhisissetulek kogu ELis” (registreeritud 15.05.2020). Eelmine samasugune algatus (2013/2014) miljonit toetusavaldust ei saanud, kuid kogus Eestist üle 4880 toetusavalduse (nn rahvuslik kvoot oli 4500).

5. juunil ilmus Postimehes Eesti meedia kõigi aegade esimene puhtalt kodanikupalgale pühendatud poolt-vastu debatt. Kodanikupalga küsimusse seni tõrjuvalt suhtunud konservatiivses portaalis Uued Uudised ilmus sel kevadel ja suvel terve artikliseeria. Selle autor Ats Miller pakkus ühtlasi uueks (ametlikuks) terminiks „baaselatis”.

KODANIKUPALK JA EESTI 2035 - ettepanekud ja kommentaarid

1. Võimalusele, et kodanikupalga rakendamine osutub vajalikuks, on eelnõus mitte küll otsesõnu, kuid siiski kaudselt viidatud - alajaotuses „Strateegia elluviimine”, mille kohaselt „tuleb „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtideni jõudmiseks arvestada Eesti rahandusliku olukorraga ja teha vajaduse korral riiklikult strateegilisi kulusid ümbersuunavaid või maksupoliitilisi otsuseid, mis võivad olemasolevaid paradigmasid muuta.”, samuti alajaotuses „Vajalikud muutused Eestis / Oskused ja tööturg / Valmistume tuleviku tööks”. Asjakohane oleks lisada siia kõige iseloomulikuma näitena kodanikupalk kui meede, mis tagab üksikisikule väärika toimetuleku, aitab tal kriise valutult üle elada ja suurendab tema suveräänsust, kuna kõrvaldab vaesumisriski tema elulistelt valikutelt.
2. Teen ettepaneku kajastada strateegiadokumendis vähemalt võimalust, et nii COVID-19 laadsete pandeemiate majanduslike tagajärgede leevendamiseks kui ka strateegia aluspõhimõtete järgimiseks ning mitmete seatud eesmärkide täitmiseks võib osutuda möödapääsmatuks tingimusteta püsielatise (ka baaselatis, põhisissetulek) ehk kodanikupalga rakendamine ning senisest sotsiaalse kaitse süsteemist suure osa asendamine Eesti kodanikke hõlmava solidaarsusmeetmega. Meetme (nt Rahvusliku Ühtekuuluvussüsteemi) peamisteks komponetideks on kodanikupalk ning selle katteks vajalik täiendav proportsionaalne osalusmaks, kusjuures kodanikupalk katab saaja vanusest sõltumata vähemalt Eesti keskmised standardkulutused ühele lapsele. Senine „standardne” sotsiaalse kaitse süsteem peaks säilima niivõrd kuivõrd Eesti elanike hulgas on muust kodakondsusest elanikke. Eriolukorras aga laieneks ühtekuuluvussüsteem ajutiselt neilegi.
3. Tähtsamad seosed eelnõu olemasoleva sisuga
- Kodanikupalga rakendamine järgib sisuliselt kõiki aluspõhimõtteid, mis on toodud olemasoleva eelnõu vastava peatüki esimeses lõigus, eeskätt aga järgmisi:
- Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.
- Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.
- Kodanikupalgast võib eeldada ka Eesti identiteedi tugevdajat. Kui see kehtestatakse osana nn kinnisest solidaarsussüsteemist ainult Eesti kodakondsusega isikutele, siis võib see aja jooksul innustada ka teisi püsielanikke otsustama Eesti kodakondsuse kasuks, viima end selle saamise nõuetega vastavusse ja kodakondsust taotlema. Kuna kontrollivat bürokraatiat on oluliselt vähem, saab Eesti kodakondsus niimoodi lisaväärtusena juurde ka riigipoolse usalduse märgi staatuse. See tugevdab omakorda arengustrateegias välja toodud (ehkki täpsusamist vajavat) Eesti identiteeti ja selle omaksvõttu.
4. Kindlasti peaks dokument osutama traditsiooniliste töökohtade vähenemise perspektiivile ja sellega toimetuleku vajadusele, mis on samuti üks peamisi argumente kodanikupalga poolt. Eelnõus öeldakse küll muuhulgas, et maailmas „kiireneb tehnoloogiliste muutuste intervall, mille tagajärjel tekivad uued äri- ja toimetulekumudelid ning kujunevad uued töö- ja eluviisid”, kuid selles väites peegeldub usk, et need uued mudelid ning töö- ja eluviisid tekivad vaata et üheaegselt tehnoloogiliste muutustega. Selline optimism ei pruugi olla realistlik. Me ei tea, kas ja kui kiiresti suudavad inimesed uute oludega kohaneda.
5. Strateegia peaks omaette küsimusena kajastama eesmärki kaotada Eesti kodanike elust vaesusmishirm, mis on takistuseks nii perekondade lasterikkusele, põhiõiguste ja -vabaduste kasutamisele, valikuvabadusele oma elu üle otsustamisel kui ka ettevõtlikkusele või ühiskondlikule aktiivsusele, tihti ka oma eneseväärikuse kaitsmisele (näiteks töökiusamise korral) ja vägivaldsest peresuhtest väljumisele. Kodanikupalka nähaksegi eelkõige vaesumishirmu eemaldajana, lahendusena, mis tagab „õiguse läbi kukkuda”.
- Teen ettepaneku kajastada seda otsesemalt või kaudsemalt strateegiliste sihtide alajaotuses.
- Inimest puudutavas osas võiks „tegusa inimese” asendada „vaba inimesega:
• Eestis elavad arukad, vabad ja tervist hoidvad inimesed
• Vaba inimene on tegus, ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik. Enda elus valikuid tehes ei kammitse teda hirm ka korduva läbikukkumise, vaesumise ja sotsiaalse isolatsiooni ees. Seetõttu panustab ta julgelt nii kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul, on terve ning saab hästi hakkama.
- Ühiskonda käsitleva osa soovitan sõnastada järgnevalt, andes ühtaegu definitsiooni avatud ühiskonnale:
• Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja ühtehoidev. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Selleks on tagatud on selleks vajalik tugivõrk ja ühiskonnaliikmete elementaarne toimetulek. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab ka eakam elanikkond, erivajadusega inimeste heaolu on paranenud ning sooliste stereotüüpide mõju vähenenud.
• Koostöömeelne ühiskond on võrgustikupõhine ja aktiivne. Iga inimene, kogukond ja vabaühendus saab, tahab ja julgeb ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.
• Avatud ühiskonna tunnuseks on lahtised silmad ja kõrvad, aktiivne lävimine muu maailmaga ning ideede ja mõtete vaba levik. Selline ühiskond on valmis rakendama ja kohandama oma aluspõhimõtete teenistusse uudseid lahendusi, mis ühtaegu aitavad ühiskonnal ajaga kaasas käia ning tugevdavad eesti kultuuri ja kogukondi. Selline ühiskond suudab toime tulla rände – ja linnastumissurvega ning viia miinimumini nende negatiivsed mõjud. Sealjuures on eesti kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed vabade ja kultuuriteadlike inimeste ühendused.
6. Aluspõhimõtete osas teen ettepaneku täpsustada laste väärtustamist puudutavat lõiku ja sõnastada see nii:
Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi. Eesti kodanike majanduslik võimekus pere loomiseks ja laste ülalpidamiseks ei tohi sõltuda nende edust või ebaõnnest tööturul, karjääriredelil või ettevõtluses, pere tulevast suurust planeerimist peab saatma turvatunne teadmisest, et see majanduslik võimekus jääb igal juhul alles. Laste olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.
Detailne vaade Detailne vaade
27.07.2020 | 23:44 | Jaanus Nurmoja

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale