Pühapäev, 25. juuli 2021
ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed
 
Osalusveebi konsultatsioonide veebilehel saad avaldada arvamust töös olevate eelnõude suhtes.
Ministeeriumid esitavad eelnõud avalikuks aruteluks. Osalusveebi haldab Riigikantselei,
info@osale.ee
Avaleht > Arvamusavaldused 
Arvamusavaldus
Jaanus Nurmoja Ei esinda huvigruppi
Avaldatud: 27.07.2020 23:44

Jaanus Nurmoja
Abi Abi
Prindi Prindi
Saada sõbrale Saada sõbrale
Seotud konsultatsioon: Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“
[Mörkus: esindan kodanikupalga eestkõnelejate huvigruppi niivõrd kuivõrd minu arvamusavalduse teema käsitleb kodanikupalga küsimuse lülitamist strateegiadokumenti, detailides väljendan aga isiklikke seisukohti, mis ei pruugi ühtida teiste huvigruppi kuulujate omadega]

Toetan Riigikogu Kantselei ettepanekut kaaluda strateegia täiendamist toetudes uutele teadmistele, mis tekkisid seoses COVID-19 pandeemiaga ja ühiskonna sundkarantiiniga, pöörates tähelepanu alljärgnevale.

Koroonapandeemia on kogu maailmas selgelt näidanud vajadust püsivate meetmete järele, mis aitaksid ära hoida mitte ainult inimeste vaesumise, vaid ka taoliste ootamatute kriiside halvimad majanduslikud tagajärjed, mis võivad olla piisavalt tõsised, et kujuneda ülemaailmseks julgeolekuprobleemiks.

Üheks ennetavaks meetmeks on tingimusteta püsielatis (ka baaselatis, põhisissetulek), mida Eestis rahvapäraselt kodanikupalgaks kutsutakse. Igaühele püsivalt ja bürokraatiavabalt tagatud toimetulek aitab taolisi kriise üle elada mitte ainult üksikisikutel, vaid ka tööandjatel. See viib miinimumini vajaduse tööandjatele suunatud rahaliste kriisimeetmete järele, kuna kodanikupalga tõttu jääb igaühe toimetulek tagatuks ka töötasu maksmise katkestamise korral (kaob töötasu, kuid mitte kogu sissetulek), tööandja kulutused jäävad piirduma vaid vältimatute majanduskuludega (keskküte, valvesüsteemid jne) ning ka väikeettevõtjad ei satu silmitsi eksistentsiaalsete probleemidega. Tänu elanike tarbimisvõime säilimisele saavad igapäevaelus vajalike toodete ja teenuste pakkujad edasi tegutseda ilma riigipoolse abita.

Seda, et majandust turgutada võib olla kõige otstarbekam üksikisikute kaudu, mõisteti lääneriikidest esimesena USA-s. Euroopa Liidu liikmesriikidest jõudis Hispaania lahenduseni, millel on ühiseid jooni kodanikupalgaga, Iirimaa uue valitsusliidu koalitsioonilepe sisaldab kodanikupalga uuringut ja katsetamist, Prantsusmaal otsustas Korsika parlament taotleda keskvõimult luba kodanikupalga katsetamiseks kogu saarel. Analoogseid näiteid võib tuua teistestki riikidest Euroopas ja mujal. Kodanikupalga poolt on sõna võtnud Rooma paavst Franciscus I. ÜRO peasekretär Antonio Guterres märkis oma 18. juuli avalduses vajadust uue põlvkonna sotsiaalpoliitika järele, mille osaks võiks olla kodanikupalk. Mõni päev hiljem avaldatud ÜRO arenguprogrammi raportis peetakse vajalikuks kehtestada madalama elatustasemega riikides ajutine kodanikupalk, mis võimaldaks inimestel koju jääda ja sel teel pandeemia levikut pidurdada.

Eesti juhtkonnale esitati teadaolevalt kokku kolm üleskutset kodanikupalga rakendamiseks vähemalt kriisimeetmena. Neist viimasele, 24. aprilli eriolukorra valitsuskomisjonile saadetud pöördumises soovitatakse kodanikupalga suuruseks sõltumata vanusest vähemalt ühe kuu keskmist standardkulu ühe lapse kohta, mis on vastavalt Justiitsministeeriumi tellitud uuringule 2020. aastal 343 eurot. Sellele pöördumisee said (ja saavad) kodanikud piiramatu aja jooksul ka omalt poolt toetusallkirju anda. Allkirju on hetkel 225 (1. juunil oli 200). Kui kollektiivne pöördumine „Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis” sai 2016. aastal esimesed sada allkirja ühe kuuga, siis tänavune pöördumine kodanikupalga koheseks rakendamiseks kogus samapalju vaid ühe nädalaga.

Portaalis wemove.eu allkirju koguv petitsioon samal teemal oli selle haldajate sõnul 24. aprilliks saanud Eestist 1324 toetusavaldust (kokku üle 170 tuhande). 25. septembril 2020 algab toetusavalduste kogumine ametlikule Euroopa kodanike algatusele (ECI) eestikeelse pealkirjaga „Tingimusteta põhisissetulek kogu ELis” (registreeritud 15.05.2020). Eelmine samasugune algatus (2013/2014) miljonit toetusavaldust ei saanud, kuid kogus Eestist üle 4880 toetusavalduse (nn rahvuslik kvoot oli 4500).

5. juunil ilmus Postimehes Eesti meedia kõigi aegade esimene puhtalt kodanikupalgale pühendatud poolt-vastu debatt. Kodanikupalga küsimusse seni tõrjuvalt suhtunud konservatiivses portaalis Uued Uudised ilmus sel kevadel ja suvel terve artikliseeria. Selle autor Ats Miller pakkus ühtlasi uueks (ametlikuks) terminiks „baaselatis”.

KODANIKUPALK JA EESTI 2035 - ettepanekud ja kommentaarid

1. Võimalusele, et kodanikupalga rakendamine osutub vajalikuks, on eelnõus mitte küll otsesõnu, kuid siiski kaudselt viidatud - alajaotuses „Strateegia elluviimine”, mille kohaselt „tuleb „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtideni jõudmiseks arvestada Eesti rahandusliku olukorraga ja teha vajaduse korral riiklikult strateegilisi kulusid ümbersuunavaid või maksupoliitilisi otsuseid, mis võivad olemasolevaid paradigmasid muuta.”, samuti alajaotuses „Vajalikud muutused Eestis / Oskused ja tööturg / Valmistume tuleviku tööks”. Asjakohane oleks lisada siia kõige iseloomulikuma näitena kodanikupalk kui meede, mis tagab üksikisikule väärika toimetuleku, aitab tal kriise valutult üle elada ja suurendab tema suveräänsust, kuna kõrvaldab vaesumisriski tema elulistelt valikutelt.
2. Teen ettepaneku kajastada strateegiadokumendis vähemalt võimalust, et nii COVID-19 laadsete pandeemiate majanduslike tagajärgede leevendamiseks kui ka strateegia aluspõhimõtete järgimiseks ning mitmete seatud eesmärkide täitmiseks võib osutuda möödapääsmatuks tingimusteta püsielatise (ka baaselatis, põhisissetulek) ehk kodanikupalga rakendamine ning senisest sotsiaalse kaitse süsteemist suure osa asendamine Eesti kodanikke hõlmava solidaarsusmeetmega. Meetme (nt Rahvusliku Ühtekuuluvussüsteemi) peamisteks komponetideks on kodanikupalk ning selle katteks vajalik täiendav proportsionaalne osalusmaks, kusjuures kodanikupalk katab saaja vanusest sõltumata vähemalt Eesti keskmised standardkulutused ühele lapsele. Senine „standardne” sotsiaalse kaitse süsteem peaks säilima niivõrd kuivõrd Eesti elanike hulgas on muust kodakondsusest elanikke. Eriolukorras aga laieneks ühtekuuluvussüsteem ajutiselt neilegi.
3. Tähtsamad seosed eelnõu olemasoleva sisuga
- Kodanikupalga rakendamine järgib sisuliselt kõiki aluspõhimõtteid, mis on toodud olemasoleva eelnõu vastava peatüki esimeses lõigus, eeskätt aga järgmisi:
- Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.
- Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast.
- Kodanikupalgast võib eeldada ka Eesti identiteedi tugevdajat. Kui see kehtestatakse osana nn kinnisest solidaarsussüsteemist ainult Eesti kodakondsusega isikutele, siis võib see aja jooksul innustada ka teisi püsielanikke otsustama Eesti kodakondsuse kasuks, viima end selle saamise nõuetega vastavusse ja kodakondsust taotlema. Kuna kontrollivat bürokraatiat on oluliselt vähem, saab Eesti kodakondsus niimoodi lisaväärtusena juurde ka riigipoolse usalduse märgi staatuse. See tugevdab omakorda arengustrateegias välja toodud (ehkki täpsusamist vajavat) Eesti identiteeti ja selle omaksvõttu.
4. Kindlasti peaks dokument osutama traditsiooniliste töökohtade vähenemise perspektiivile ja sellega toimetuleku vajadusele, mis on samuti üks peamisi argumente kodanikupalga poolt. Eelnõus öeldakse küll muuhulgas, et maailmas „kiireneb tehnoloogiliste muutuste intervall, mille tagajärjel tekivad uued äri- ja toimetulekumudelid ning kujunevad uued töö- ja eluviisid”, kuid selles väites peegeldub usk, et need uued mudelid ning töö- ja eluviisid tekivad vaata et üheaegselt tehnoloogiliste muutustega. Selline optimism ei pruugi olla realistlik. Me ei tea, kas ja kui kiiresti suudavad inimesed uute oludega kohaneda.
5. Strateegia peaks omaette küsimusena kajastama eesmärki kaotada Eesti kodanike elust vaesusmishirm, mis on takistuseks nii perekondade lasterikkusele, põhiõiguste ja -vabaduste kasutamisele, valikuvabadusele oma elu üle otsustamisel kui ka ettevõtlikkusele või ühiskondlikule aktiivsusele, tihti ka oma eneseväärikuse kaitsmisele (näiteks töökiusamise korral) ja vägivaldsest peresuhtest väljumisele. Kodanikupalka nähaksegi eelkõige vaesumishirmu eemaldajana, lahendusena, mis tagab „õiguse läbi kukkuda”.
- Teen ettepaneku kajastada seda otsesemalt või kaudsemalt strateegiliste sihtide alajaotuses.
- Inimest puudutavas osas võiks „tegusa inimese” asendada „vaba inimesega:
• Eestis elavad arukad, vabad ja tervist hoidvad inimesed
• Vaba inimene on tegus, ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik. Enda elus valikuid tehes ei kammitse teda hirm ka korduva läbikukkumise, vaesumise ja sotsiaalse isolatsiooni ees. Seetõttu panustab ta julgelt nii kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul, on terve ning saab hästi hakkama.
- Ühiskonda käsitleva osa soovitan sõnastada järgnevalt, andes ühtaegu definitsiooni avatud ühiskonnale:
• Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja ühtehoidev. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Selleks on tagatud on selleks vajalik tugivõrk ja ühiskonnaliikmete elementaarne toimetulek. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab ka eakam elanikkond, erivajadusega inimeste heaolu on paranenud ning sooliste stereotüüpide mõju vähenenud.
• Koostöömeelne ühiskond on võrgustikupõhine ja aktiivne. Iga inimene, kogukond ja vabaühendus saab, tahab ja julgeb ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.
• Avatud ühiskonna tunnuseks on lahtised silmad ja kõrvad, aktiivne lävimine muu maailmaga ning ideede ja mõtete vaba levik. Selline ühiskond on valmis rakendama ja kohandama oma aluspõhimõtete teenistusse uudseid lahendusi, mis ühtaegu aitavad ühiskonnal ajaga kaasas käia ning tugevdavad eesti kultuuri ja kogukondi. Selline ühiskond suudab toime tulla rände – ja linnastumissurvega ning viia miinimumini nende negatiivsed mõjud. Sealjuures on eesti kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed vabade ja kultuuriteadlike inimeste ühendused.
6. Aluspõhimõtete osas teen ettepaneku täpsustada laste väärtustamist puudutavat lõiku ja sõnastada see nii:
Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi. Eesti kodanike majanduslik võimekus pere loomiseks ja laste ülalpidamiseks ei tohi sõltuda nende edust või ebaõnnest tööturul, karjääriredelil või ettevõtluses, pere tulevast suurust planeerimist peab saatma turvatunne teadmisest, et see majanduslik võimekus jääb igal juhul alles. Laste olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.
Arvamusavaldust on loetud 982 korda
Vastused: Abiinfo
Sellele arvamusavaldusele pole veel vastatud.

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale