Täname kõiki arvamuste ja ettepanekute esitajaid!

 "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011" dokument kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 25.10.2007. Dokumendi lõppversioon on kättesaadav siit.

Vastused kodanikeühenduste poolt tehtud ettepanekutele on lisatud tabelina.

Kutsume teid osalema arutelus, mis kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat.

Euroopa Liidu liikmesriigina osaleb Eesti otsuste tegemises, mis mõjutavad elu kõikjal Euroopas ja mujalgi maailmas, kuid sealhulgas ka meil Eestis. Paljudes valdkondades saame oma tulevikku kõige paremini kujundada just koostöös teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu tasandil. Lüües kaasa Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamise alases debatis, saate osaleda tulevikku puudutavate strateegiliste otsuste langetamises.

Eesti Euroopa Liidu poliitika aastateks 2007-2011  määratleb Eesti pikaajalised huvid Euroopa Liidu eri valdkondades. Poliitikadokumendis määratletakse peamised põhimõtted, millest Eesti Euroopa Liidu poliitika lähtub. Poliitikadokumendi esialgne versioon sai 28. juunil valitsuskabineti nõupidamisel põhimõttelise heakskiidu debati alusdokumendina. Ootame arvamusavaldusi Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011 eelnõu täiendamiseks.

Riigikogu ettepanekud

Riigikogu EL asjade komisjon edastas Vabariigi Valitsusele 24. septembril Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide arvamused ja ettepanekud " eelnõule. Arvamusi ja täiendusi esitasid kultuurikomisjon, majanduskomisjon, maaelukomisjon, põhiseaduskomisjon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu Fraktsioon, keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants, keskkonnakomisjoni liige Mark Soosaar ja väliskomisjoni liige Silver Meikar. Valitsus arutas Riigikogu ettepanekuid 4. oktoobri kabinetinõupidamisel. Riigikogu ettepanekute ja valitsuse vastustega on võimalik tutvuda siit.

Aruteluseminar Eesti Euroopa Liidu poliitikast: Solidaarsus ja huvid

Olete oodatud kaasa lööma arutelus Eesti Euroopa Liidu poliitikast aastateks 2007-2011. Millises suunas peaks Euroopa arenema? Kas Eesti huvides on võimalikult tugev või lõdvalt seotud liit? Kas ja kui sageli tuleks solidaarsuse nimel oma huvid tahaplaanile jätta? Kas energiaallikate olemasolu tagamine on iga riigi enda või kogu Euroopa ühine asi? Kuivõrd tuleb energiamajanduses arvestada keskkonna huvidega? Kas liikmesriigid on majanduses konkurendid või partnerid? Kas sotsiaalse Euroopa edasine areng on vastuolus Eesti huvidega? Mis võiks olla majanduses oluline peale siseturu liberaliseerimise? Milline peaks olema Euroopa roll maailmapoliitikas? Kus on Euroopa piirid?

Allpool on lisatud kokkuvõte 14. septembril Rahvusraamatukogus toimunud arutelust, kus osales paarkümmend kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat. Täname kõiki osalejaid! Ootame ka kirjalikke ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.

 

Loe ka teemakohaseid artikleid ajakirjanduses:

Europoliitikas napib kaasarääkijaid (Postimees, 04.09.2007)
Millist Euroopa Liitu me tahame?  (Virumaa Teataja, 03.08.2007)
Mis on Sinu huvid Euroopa Liidus? (Virumaa Teataja, 18.07.2007)
Kuidas ehitada tugevat Euroopat (Postimees, 10.07.2007)

Konsultatsiooni ajakava:

27.08 – vahekokkuvõte konsultatsioonist

14.09 – ümarlaud-foorum Rahvusraamatukogus

21.09 – vahekokkuvõte foorumist

30.09 – veebikonsultatsiooni lõpetamine

September-oktoober – arutelud Riigikogus

09.10 – peaministri esinemine Riigikogus

25.10 – lõpliku dokumendi heakskiitmine valitsuskabineti nõupidamisel

Oktoobri lõpp – tagasiside kõigile konsultatsioonis osalenutele

 

 

 

    Enamus eestlasi hääletas EL astumise poolt pääsemaks meie pisiriigi konnatiigistumisest. Kahjuks  pole me sellest saatusest  pääsenud.  Sestap on Eestil  tarvis alustada kampaaniat ühtsete euroopalike seaduste ja nende rakendussätete vastuvõtmiseks vähemalt neil aladel, kus mahajäämus puudutab kõikide liikmesriikide kodanikke.  Neist tähtsaim  on seadusandlus, mis ühel või teisel moel seotud liiklusega. Olukorras, kus EL siseselt valitseb piiramatu liikumisvabadus, ei saa olla kohta banaani- või kartuliriigikeste lokaalsetel korruptsioonipõhistel  rämpsseadustel. Nendega  ahistatakse (näiteks Eestis)  nende  riikide kodanikke, kus on kehtestatud inimmõistusele toetuvad turvapõhised seadused. ___________________ Üheski riigis pole ühelgi parteil rohkem liikmeid ja valijaid kui on  autojuhte. Seetõttu  ei tohiks  liikluskorraldus ja liiklusalane  karistuspoliitika olla üheski riigis mingi funktsionääridekobara eraasjad.       See, mis ühes või teises riigis neis valkondades toimub, mõjutab tõsiselt nenderiikide valitsuste ja korrakaitseorganite prestiizhi ning usaldatavust maksumaksjate silmis. Need on olulised ja äraarvamata laia avalikkust puudutavad valdkonnad. Isolatsiooni  ja blokeeritud info tingimustes viibivates ühiskondades on riikide valitsejatel  õigluspuuetega seadusandlust kergem viljelda. Teisem on olukord aga tsiviliseeritumates ning  Euroopa Liitu kuuluvate riikides.     Eestis pole saladus, et alla saja kilomeetri kaugusel asub  riik, milles valdav osa kodanikest austab võime ning korrakaitse valvureid  tänu  seal valitsevatele  õiglastele ning kodanikekesksetele seadustele. Just Soomet ja  Eestit eraldava väikesese vahemaa ning nende rahvaste keelte veel väiksema erinevuse foonil on  kurioosne, et nende riikide seadused saavad olla, ja on,oma sisult  valgusaastate kaugusel. Neis seadustes sätestatud õigluse või selle puudumise tõttu.     Ülalnimetatud valdkondade tähtsust mõistes loodi  Soomes 1983 a.liikluseksimuste karistusseadustik, mida täiendas 1989 a  rühm riigi siseasjade, õigus- ja korrakaitseministeeriumide tippasiatundjaid. Selle töö tulemusena on sealne politseinik juba aastakümneid varustatud eeskujuliku tööjuhendiga käsiraamatu näol, mis sisaldab  üksikasjalikke eeskirju liiklusalaste eksimuste puhul rakendatavate  meetmete kohta.          Õigluse seisukohalt parimaid lahendusi on kord, kus tehniliselt ebakorras, kuid liikluskõlblikust sõidukist korjatakse autodokumendid, mis  peale auto korrastamist, selle üle näitamist ja trahvide maksmist tagastatakse auto valdajale.     Nagu ka see, et valesti parkinud liiklusvahendilt EEMALDATAKSE REGISTRIKILBID, jäetakse klaasi vahelet trahvikviitung ja valesti parkinud sõiduki teisaldamist lubav tõend valdajale. Mitte mingit võrdlust ei kannata meie seadusvärd, mis võimaldab erafirmadel elanike vallasvara käperdada ning rikkuda. Kardan, et terves maailmas pole riike, kus liiklusrikkumine ning selle korral kohaldatavad meetmed nii üksiasjalikult määratletud on? Neid 1989 a väljatöötatud käsiraamatuid  oli sellal ka meie liiklusjärelvalve ametnike kappides virnadena, kust neid asjahuvilistele lahkesti jagati...   Õnnetuseks sain ka  mina ühe. Õnnetuks tegi seejuures erinevus oma ja naaberriigi valitsejate suhtumine maksumaksjatesse.   Seetõuutu on Soome riigi naabruses  meie  praegune zimbabvelik liikluskorraldus ja liiklusalane karistuspoliitika kohalike funktsionääride poolt teostatud tõeline “kübaratrikk”.     INIMOHVRITEGA lõppenud liiklusõnnetuste SÜNDMUSKOHTI  ning PÕHJUSEID  puudutava AVALIKU  info ja statistika PUUDUMINE  ise on juba meie RAHVUSLIK TRAGÖÖDIA. See, et verisulis juhilubade omanikud kuulavad maksumaksja raha eest toimivatest meediakanalitest päevast päeva teateid arvukate ohvritega lõppenud avariidest, kus päevast päeva sössutatakse "vastassunalisse liiklusvööndisse  KALDUMISEST" Ükski meist ei pea end idioodiks, kes võtab kätte ja kaldub heast peast vastasuunalisele liiklusrajale. Järjelikult ÜKSKI  neist algajaist ei hooma ka surmatoova "kaldumiskalduvuse" tegelikku  hoiatavat  iva. Üsna hiljuti teatati välismaise kõrgkooli äsjalõpetanud tütarlapse traagilisest hukkumisest avarii tõttu süttinud autos. Liiklusteade  pajatas taas  tema vastassunda "kaldunud" sõidukist. Mitte sõnagi sellest , et noor ja  kogemusteta juht hukkus möödasõitu sooritades.    Paneb nutma kui noortel ja mõtlematutel kogemusteta juhtidel  PUUDUB HOIATAV teave traagiliste avariide  asjaoludest. Sellest, et enamik hukkunud juhihakatistest surid MÖÖDASÕIDUL  tehtud väärade hinnangute ja tegevuse  tõttu. Kui ta ei kuule sõnagi sellest, et see või see algaja juht ei suutnud õigesti hinnata VASTUTULEVA SÕIDUKI kiirust, See oskus tuleb AASTATEGA, aga KIIRET vastasliiklejat peab ta oskama KARTA kohe. Juba esimesest rooli taha istumise hetkest! Sest meie teed kubisevad shumahheritest, metsamaadest ja lepiksonidest. Mis või kes õpetaks neid aga kartma? Olukorras, kus õnnetustesse sattuvad  vaid tobukestest vastassuunda kaldujad?        Olulise panuse  annavad ohvrite arvu tõusule  liiklusohutuse eest  vastutavad ametnikud, kes  tegelevad liikluskorralduse, teedel liiklust  reguleeriva märgistuse ning liiklusmärkide paigaldamisega.  Katkematu telgjoon ja  möödasõitu  keelav märk nähtavuspuudega teelõigu ees on muutunud ajalooks, anakronismiks, mingiks trendiväliseks minevikuigandiks. Rääkimata peatee märkidest, mis  on  üleöö "vahetatud"  parema käe reegliga. Näib nagu  oleks asjaomaste tegevuse  eesmärgiks  uute segaduste loomine      Võiks arvata, et pole midagi lihtsamat kui selle tohuvapohu tingimustes  üleöö tekkivaid liiklusohtlikke paiku jälgida ning seal ohtlikult liiklevaid liiklusfriike välja selgitada ning trahvida?  Mitte midagi sellesarnast. Justnagu täpiks i pääle sätib  liiklusjärelvalve, looduse kroon, järjekindla südikusega omad kiirusmõõdikud riigi kõige turvalisemate, laiemate, sõidusuundade vahelise eraldusribaga  tee-  või tänavalõikudele. Või korraldavad neis omi nuusutusüritusi.      Vales kohas rakendatavad  meetmed  teevad meie  liiklusjärelvalve  pseudotegevusest jabura farsi aga liiga suure auditooriumi ees.  Liiklusohutuse tagamiseks ja liiklusjärelvalveks mõeldud  tehnika ja  personali  rakendamine  eelarvevankri ette on kuritegu riigi kodanike suhtes, kes korravalvuritelt õigustatult liiklushälvikute vastu kaitset ootavad. Tema kaitsmise asemel  on aga tehtud jahiloom hoopis tast endast.     Mida arvatagi riigist, kus majandusministeeriumi eelarvetulusid jahtivad  ametnikud  töötavad kõrgeimate trahvitulude  nimel välja  liikluskaristused, millede  suurus ei sõltu eksimuste  liiklusohtlikkusest, vaid  nende  tõenäolisest  kordumistihedusest.     Millisest  liiklusohutusest saab rääkida  riigis, mille karistusseadustikus ei esinegi mõisteid, mille kohaselt antakse maksimaalseid karistatusi ja veapunkte ntx  Inglismaal (reckless drive-ülbe liiklemine- 10 vp.-trahv, kuni k vanglat või trahv 2000 £ careless drive-hoolimatu liiklemine- 3-9 vp. kuni 1000  £ trahvi, reckless drive eest antakse NY -s  5 vp katkematu telgjoone ületamine - kuni 3 vp nii UK kui ka NY?     Mis sellest kõneleb kui  meie karistuseadustiku loetelus ei esine eraldi  meetmeid  hooletu  või ülbe liiklemise eest või katkematu telgjoone  ületamise korral. Kas see tähendab, et  meil taolisi ilminguid ei esinegi? Võidakse ju öelda, et on üsna  mõttetu fikseerida eraldi karistust katkematu  telgjoone ületamise eest  riigis, kus katkematu telgjoon  ohtliku möödasõidu aladel pahatihti  üldse puudub. Ühede ametnike vastututustunde puudumist ei anna  aga kuidagi õigustada  teiste rumalusega.     Sestap ei jää tavaliiklejail muud üle kui oodata meiegi "elu näitelavale"  järjekordse "uue poliitika"  sündi. Millegi sellise, mis ilmselt tagas Blairi valitsuse  hiljutise ootamatu tagasivalimise, kus pool aastat enne valimisi kaotati Londoni turvalistel tänavatel trahvikogujatest  videokaamerad ning lubati ka politseinike kiirusmõõtmist vaid paigus, mis statistika  kohaselt  avariiohtlikuimad. Kus leiti, et viimane aeg oleks parandada korrakaitse kvaliteeti riigis ning et miski ei  tee seda paremini kui korrakaitsjate õiglane tegevus!   Monday, 04 April 2005  http://www.e-hydepark.com/new/?id=thread&parent=183&forum=Teemad  
Detailne vaade

13.07.2007 | 05:00 | Toivo Tamm

Ettepanekud Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007–2011 eelnõu täiendamiseks.


Teen ettepaneku lisada Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011 peatükki „VII. EUROOPA JA MAAILM” järgmised muudatused:

1. Lisada alajaotuse „Euroopa Liidu laienemisprotsess” kolmanda lõigu lõppu lause: „Samuti toetab Eesti läbirääkimiste jätkamist Serbiaga ning liitumisläbirääkimiste alustamist Montenegroga.”

2. Lisada alajaotuse „Euroopa Liidu ja NATO suhted” lõppu lause: „Eesti toetab Ukraina ja Georgia liitumispüüdlusi läbi Euroopa Liidu partnerite, kes kuuluvad samuti NATOsse.”

3. Lisada alajaotusse „Euroopa Naabruspoliitika” lause: „Eesti toetab viisavabadust Serbiaga.”

4. Lisada alajaotusse „Euroopa Naabruspoliitika” lause: „Eesti toetab viisatasude vähendamist Valgevene kodanikele, kes ei ole seotud Valgevene jõu- või võimustruktuuridega”

5. Lisada alajaotuse „Euroopa Liidu laienemisprotsess” lõppu lause: „Eesti toetab Euroopa Liidu senisest suuremat arenguabi ikestatud riikidele nagu Valgevene, sh toetades riigis tegutsevaid demokraatlikke kodanikeühendusi ja luues poliitiliselt tagakiusatud noortele kõrghariduse omandamise võimalusi Euroopa ülikoolides.”


Eelnõu peatükis „Euroopa ja maailm” puudub täielikult Lõuna-Ameerika poliitika, samuti poliitika oluliste Aasia riikide, nagu India, Jaapan, Hiina suhtes. Samuti ei ole eelnõus võetud seisukohta Euroopa rolli kohta Iraani tuumaprogrammi küsimuse lahendamises. Vajalik oleks nendel teemadel Eesti positsiooni kirjeldamine või vähemalt nende teemade markeerimine.



Detailne vaade

21.09.2007 | 10:32 | Silver Meikar

Täname teid kutse eest osaleda Eesti Euroopa Liidu poliitika arutelus.

Tunnustame eelnõu ettevalmistamisel tehtud põhjalikku tööd ning eri valdkondade poliitikate tasakaalustatud ja sidusat käsitlust eelnõus.

Lähtuvalt oma tööalast – migratsioon, integratsioon – soovime esitada mõned tähelepanekud ja kommentaarid:

Dokumendis on ülevaatlikult käsitletud isikute vaba liikumine, tööturu, tööjõu rände ning laienemis-, naabrus- ja arenguabi teemad, ent sooviksime lugeda konkreetsemalt, kas Eesti pooldab:
1) Eestisse teistest EL riikidest ning
2) Eestisse ja teistesse EL riikidesse kolmandatest riikidest tööjõu sisserännet.
Eelnõus on välja toodud seisukoht, et Eesti pooldab eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sisserännet, aga kas eelistakse ka teatud tööjõu sisserände lähteriike või teatud majandusharusid?

Soovime rõhutada vajadust objektiivsemate, usaldusväärsemate ja võrreldavamate rändeandmete ja analüüsi järele, mida saab saavutada Euroopa Liidu riikide avatud ja koordineeritud koostööga. Tervitame Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 862/2007, 11.juuli 2007, mis käsitleb ühenduse rände-ja rahvusvahelise kaitse statistikat, kuid edasised sammud rändeinfo parendamisel on oodatud. Kvaliteetsem ja tasakaalustatum info on vajalik nii valitsusasutustele õigemate otsuste tegemiseks kui meedias ja ühiskonnas teadlikumaks teemakäsitluseks.
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel peame oluliseks lisaks kaitse saanud isikutele ka varjupaigataotlejatele ühetaolise seisundi kehtestamist, mis sisaldaks endas muuhulgas varjupaigataotlejatele paremaid võimalusi osaleda haridus- ja tööelus.
Kaitset mitte vajavate varjupaigataotlejate ning teiste riigis seadusliku aluseta viibivate isikute puhul peame oluliseks, et Eesti pooldaks vabatahtliku tagasipöördumise võimaluse eelistamist sunniviisilisele lahkumisele. Vajadusel tuleb vabatahtlikule lahkujale pakkuda toetust (s.h. reintegratsioonimeetmed), mis võimaldaks tagasipöördujale inimväärse elustandardi päritoluriigis ja tagaks seeläbi tagasipöördumise jätkusuutlikkuse ning toetaks samuti arengukoostööd.

Ootame tagasisidet oma tähelepanekutele ning soovime edu Eesti Euroopa Liidu poliitika põhiseisukohtade lõplikul vormistamisel ning poliitika kinnitamisel.

Lugupidamisega

Ede Teinbas
Juhatuse liige
Sihtasutus Eesti Migratsioonifond


Detailne vaade

27.09.2007 | 11:58 | Ede Teinbas

Eesti Noorteühenduste Liit teeb ettepaneku lisada peatüki Konkurentsivõime alapeatüki Konkurentsivõimaline haridus lõppu (lk 14) järgmised seisuklohad:

1. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liit peab soodustama noorte osalemist otsustusprotsessides kõigil tasanditel (kool, omavalitsus, riik, Euroopa Liit) noortele sobival (atraktiivsel) viisil.

2. Vabatahtlikku tööd tuleb Euroopa Liidus senisest enam väärtustada ning tunnustada seda teadmiste ja oskuste omandamise vaatenurgast võrdselt palgatööga. Vabatahtlikuna töötajatele tuleb tagada sarnased õigused ja sotsiaalsed garantiid kui on tavatöötajatel.

3. Euroopa Liidul tuleb töötada selle nimel, et lisaks kõrgharidusele tunnustaks liikmesriigid ka teistes (liikmes)riikides omandatud põhi-, kesk- ja kutseharidust ning mitteformaalset haridust.

Detailne vaade

27.09.2007 | 15:56 | Marit Valge

Detailne vaade

28.09.2007 | 14:30 | Ivar Raig

Tere!
Edastan SA Eestimaa Looduse Fondi töötajate poolt esitatud kommentaarid.
lk. 20. Lisada
"Samuti toetame turbakaevanduse aladelt ja kuivendatud turbamaadelt lähtuvate kasvuhoonegaaside emissiooni lisamist heitkoguste koguemissiooni arvestamisel. Siinkohal on oluline turbakaevandusaladelt lähtuvate emissioonide vähendamine nende alade
taastamise või rekultiveerimise abil."

Põhjendus: TÜ Geograafia Instituudi andmetel on Eesti siirdesoode ja rabade pindala 339 772 ha, millest on kuivendatud vähemalt 51 978 ha.
Kirjandusest kogutud andmete ja nende analüüsimisel arvutatud mediaani põhjal on CO2, CH4 ja N2O gaaside koguemissioon Eesti siirdesoodest ja rabadest 764 953 CO2 ekvivalenti, sealjuures kuivendatud aladelt lähtuv emissioon on 648 224 CO2 ekvivalenti, kuivendamata ja/või
kuivendussüsteemide andmebaasides mitte arvel olevad aladelt 116 730 CO2
ekvivalenti. Võrreldes kuivendatud ja aktiivse kuivenduseta ja/või looduslike alade osakaalu pindalaliselt - vastavalt 15% ja 85%, kasvuhoonegaaside emissiooniga CO2 ekvivalentides, vastavalt 84% ja 16%, siis on kuivenduse osakaal rabadest ja siirdesoodest lähtuvas
kasvuhoonegaaside emissioonis väga kõrge.

lk. 21 lisada:
"Aastaks 2011 on kaardistatud Eesti taastuvenergeetika ressurss ja hinnatud võimalikud potentsiaalid ning koostatud on tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsid, samuti on läbi viidud üleriiklik taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnang ja teemaplaneering
(Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011)."

Põhjendus: keskkonnamõjude hinnang ja taastuvenergeetika ressursi hindamine võimaldavad energeetika arendajatel ja riigil välja valida paikkonnad ja tootmisviisid, kus energiatootmisega kaasneb võimalikult väike mõju keskkonnale. Ühtlasi toetab Eesti vastava seisukohaga
taastuvenergeetika säästlikku arengut EL üleselt.

lk. 21: kommentaar lõigule
"Samuti tasub kaaluda maagaasi toruühenduse rajamist Balti riikide ja Põhjamaade vahele ning vedeldatud maagaasi (LNG) terminalide rajamist Läänemere-äärsetesse riikidesse." Toruühenduse rajamist takistavad tõenäoliselt sellest tekkivad keskkonnaprobleemid, millele on viidatud ka NordStreami trassi rajamisplaanide puhul - antud tegevusi ELF ei soovita lisada.

lk. 23. Täiendatud lõiku:
Euroopa Liidu jätkusuutliku arengu tagamiseks toetab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamist ja loodusressursside tõhusat kaitset. Siinjuures toetab Eesti EL Loodus- ja linnudirektiivi sätete ja Natura 2000 võrgustiku toimimist vastavalt 2007. aastal kehtinud kokkulepetele. Eelkõige peab Eesti oluliseks Euroopa Liidu rahaliste vahendite kaasamist metsade, veekogude ja looduslike märgalade, pärandkoosluste ja maastike kaitseks. Oluline on projektipõhise tegevuse vähenemine kaitsekorralduslike tegevuste elluviimisel ja riigieelarveliste vahendite märgatav suurendamine. Looduslik mitmekesisus ja liikide kaitse peab olema tagatud ka loodusharidust olulise komponendina sisaldavate riiklike õppekavade ja nende läbiviimist toetavate loodushariduskeskuste ning säästva jahinduspoliitika rakendamisega.


Lk 24. põllumajanduse otsetoetusi käsitlevast lõigust jätta välja lause “Samas toetame põhimõtet, et tootmismahtudest lahtiseotud toetuse tase peaks olema kõrgem kaubatoodangut pakkuvatel põllumajandustootjatel ja madalam nendel, kes pakuvad ainult rohelist teenust, et pärssida vaid toetuse saamiseks tehtavaid tegevusi.”

Põhjendus: See põhimõte juba toimib, nt maheköögiviljatootjatel on õigustatult kõrgem toetuse määr kui rohumaade hooldajatel, samas ei tohiks aga mingil moel alahinnata “rohelise teenuse” pakkumisest tulenevat positiivset mõju keskkonnale.

lk. 25.
"Eesti toetab kvaliteedile orienteeritud keskkonnasõbralikke tegevusi, kusjuures senisest rohkem peaks soodustama, kõigile kehtivatest nõuetest suuremate kohustuste vabatahtlikku võtmist
tootjate poolt, seda eriti keskkonna-, eriliste elupaikade ja loomakaitse osas."

Muuta see lause järgnevalt:
"Eesti toetab kvaliteedile orienteeritud keskkonnasõbralikke
tegevusi, kusjuures senisest rohkem peab seadma sisulisi kohustusi tootjatele, seda eriti keskkonna-, eriliste elupaikade ja loomakaitse osas. Kohalikule arengule suunatud meetmete rakendamise otsustusprotsessis toetame lähimuspõhimõtte rakendamist. "

Põhjendus:
Vabatahtlike kohustuste võtmine avatud turumajanduse olukorras jätab senise praktika põhjal keskkonnaaspektid tahaplaanile;
Olukord, kus mahepõllumajanduse kriteeriumite põhiselt haritakse ~10% Eesti põllumajandusmaast, ei kompenseeri põllumajanduse kogu mõju keskkonnale - 2005. aastal ilmunud Eesti vesikondade koondaruandes tehtud keskkonnauuringute ja survetegurite ning ohtude analüüsi põhjal halveneb Eesti veekogude seisund eelkõige väetisterohke
taimekasvatuse mõjude tagajärjel.

lk. 25.
Praegune tekst: “Võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks peab Euroopa Liidu tasandil olema täpselt reguleeritud geneetiliselt muundatud organisme (GMO) sisaldava toidu ning tava- ja mahepõllumajandustoodete eristamine ja turustamine”.
Lisada lause lõppu: ning liikmesriikidele peab jääma võimalus tingimusi karmistada.

Praegune tekst: “GMO kasutamisel tuleb rakendada ettevaatus- ja tootjapoolse vastutuse printsiipi ning vastavad kaubad turul selgelt märgistada.”
Lisada lause: Samuti peab avalikkusel olema ülevaade GMO-de kasvatamise ulatusest liikmesriigis.

Praegune tekst: "Eesti peab oluliseks GMO-ga seotud võimalike riskide põhjalikku hindamist ning toetub oma otsustes riigisiseste ekspertkomisjonide arvamusele."

Muuta see lause järgmiselt: "Eesti peab oluliseks GMO-dega seotud võimalike riskide põhjalikku hindamist ning arvestab oma otsustes riigisiseste ekspertkomisjonide arvamusi, lähtudes samas ettevaatusprintsiibist ja võttes arvesse avalikkuse kaasamise tulemusena laekunud seisukohti."

Põhjendus: Tuginemine puhtalt ekspertkomisjonide (mis suures osas koosnevad teadlastest) arvamusele tähendaks lähenemist GMO-dele nö "puhta teaduse" pinnalt, samas kui ettevaatusprintsiibi rakendamine nõuab otsustajalt ka teadusliku ebakindluse ja väärtushinnangute arvestamist, otsustades kahtluse või määramatuse korral nö keskkonna kasuks (in dubio pro natura).

Lause "Euroopa Liidu otsustusprotsess GMO valdkonnas tuleb muuta lihtsamaks ja läbipaistvamaks" järele lisada lause: "Seejuures tuleb GMO-alaste otsuste tegemisel EL tasandil suurendada ja tõhustada avalikkuse osalemise võimalusi."

Põhjendus: avalikkuse kaasamine GMO-alaste otsuste (eelkõige turustamislubade väljaandmise otsuste) tegemisse EL tasandil on käesoleval hetkel reguleeritud ebapiisavalt, kuna avalikkusele on antud võimalus avaldada arvamust vaid ühe kindla veebilehe kaudu; samas ei põhjendata lõppotsustes, miks avalikkuse seisukohad on jäetud arvestamata.

Lugupidamisega
Kaia Lepik
Detailne vaade

28.09.2007 | 16:57 | Kaia Lepik

Detailne vaade

01.10.2007 | 12:26 | Kadri Ollino

Riigikantselei
Teie e-kiri 03.09.07

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007–2011
Eelnõu märkused


Eelnõu tekstis (lehekülg 7) on rõhutatud, et Eesti toetab täielikult avatud siseturu arendamist:
”Ennekõike peab Eesti oluliseks kiireid arenguid järgmistes valdkondades:
esiteks, siseturu jätkuv arendamine täielikult avatud turu suunas, mis võimaldab liikmesriikidel maksimaalselt kasutada liidusiseseid ressursse nii ettevõtetele kui ka kodanikele paremate konkurentsitingimuste loomiseks.”

Eesti Linnade Liit juhib tähelepanu sellele, et EL riigipead leppisid kokku 21.-22.juunil 2007 a. toimunud EL Ülemkogul peagi kokku kutsutava valitsustevahelise konverentsi töö aluse ja raamistiku, sealhulgus lepiti kokku, et siseturu täielik avamine üldise majandushuvi teenustele ei tule absoluutne ning aluslepingutele lisatakse protokoll üldhuviteenuste kohta (http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/ET/ec/94950.pdf lk 21 viide 12) :
“-riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste oluline roll ja laiaulatuslik diskretsiooniõigus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel, tellimisel ja korraldamisel nii palju kui võimalik vastavalt kasutajate vajadustele.”

Sellest tulenevalt teeb Eesti Linnade Liit ettepaneku sõnastada Eesti EL poliitika 2007-2011 eelnõus lk 7 3. lõik alljärgnevalt:
“Ennekõike peab Eesti oluliseks kiireid arenguid järgmistes valdkondades:
esiteks, siseturu jätkuv arendamine täielikult avatud turu suunas, mis võimaldab liikmesriikidel maksimaalselt kasutada liidusiseseid ressursse nii ettevõtetele kui ka kodanikele paremate konkurentsitingimuste loomiseks, samal ajal tunnistades riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste olulist rolli ja laiaulatuslikku diskretsiooniõigust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel, tellimisel ja korraldamisel nii palju kui võimalik vastavalt kasutajate vajadustele;”

Selgitus:
Täiendus on seotud sellega, et avaliku sektori teenuste pakkumise reguleerimine on EL-s arutlusel ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste laiaulatusliku diskretsiooniõiguse tunnustamine võimaldaks ka Eestis alati valida oludele sobiva parima lahenduse.


Lugupidamisega,


Jüri Võigemast
ELL tegevdirektor


Kaimo Käärmann 69 43 418
Detailne vaade

01.10.2007 | 15:23 | Kaimo Käärmann