Esmaspäev, 20. september 2021
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
E-tšekk poodidesse
Erkki Laaneoks
Sisestatud: 9. november 2009
Vastatud 5. jaanuar 2010
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  

E-Eesti laienemine kaubandusse

Eesti peab e-riigi kuvandit õigustades edasi liikuma. E-riigi oluliseks alustalaks on ID-kaart. Üks võimalus, kuidas saaks muuta riigi toimimist säästlikumaks, efektiivsemaks ja mugavamaks on asendada poodides ja ametiasutustes paberkujul olevad ostutšekke ja sääraseid pabereid e-tšekkidega. Sellega seoses võiks asendada ka pangakaardid ID-kaardiga.

Pangakaardina ID-kaart

Kodanik peab saama poes kaardiga maksmisel kasutada ID-kaarti pangakaardi asemel. Kodanikul on eelnevalt määratud enda poolt vaikimisi kasutatav pangakonto, kust võetakse raha ostu sooritamiseks. Ostu kinnitamiseks peab ta sisestama vastava pangakonto parooli

Millist pangakontot kasutatakse, seda saab kodanik eelnevalt seadistada portaalis www.eesti.ee. Lisaks pangakontole saab ta seal määrata seal ka muid eelistusi.

Pankadel tekib kohustus mitte nõuda ID-kaardi kasutamisel poes maksmisel kaardihooldustasu. Samuti peavad pangad võimaldama kliendil sularaha oma arve pealt välja võtta asulas vähemalt ühest kohast, kus asub vastava panga kontor. Pangad võivad limiteerida ühes kuus välja võtmiste arvu, s.t. klient saab ühes kuus 2 korda tasuta raha välja võtta, ülejäänud kordadel võib pank küsida teenustasu. Võib eeldada, et tulevikus väheneb veelgi sularaha kasutus ja pangaautomaadi teenuseid läheb tavalisel kodanikul harva vaja.

E-ostutšekk

Kodanik saab portaalis www.eesti.ee määrata, mis kujul soovib saada ostutšekki: e-tšekina; pabertšekina; mõlemat. Kodanikul, kel on registreeritud @eesti.ee aadress, temal peaks vaikimisi olema märgitud "mõlemad" (et kodanikud saaksid tutvuda uue teenusega ja kui nad ei soovi saada e-tšekki, siis võivad nad eesti.ee kaudu oma vaikimisi eelistusi muuta). Kodanikul, kel pole registreeritud @eesti.ee aadressi, neil oleks vaikimis seadistatud "pabertšekk".

E-tšekid saadetakse kesksest riikliku asutuse serverist, et tagada vaikimisi kodanike privaatsus. Soovi korral võib kodanik ka anonüümsusest loobuda mingi kaupluse ees (nt. kliendikaardi, kampaaniates osalemise vmt. jaoks). Kodanikul peab olema võimalus hiljem taastada anonüümsus (mõlemal juhul teavitatakse ka vastavat poodi üle e-liidese, nt. üle X-Tee).

E-tšeki formaati saab kodanik valida portaali www.eesti.ee seadetes. E-tšekk peab sisaldama vähemalt kõiki neid andmeid, mis asuvad praegusel pabertšekil. Võimalikud tšekkide formaadid:

  • Teksti kujul (ilma manuseta). See võiks olla vaikisi seadistatud.

  • Teksti kujul (manusfailina).

  • HTML-kujul (ilma manuseta)

  • HTML-kuju (manusfailina)

  • XML-failina. Kodanik võib oma seadete valida, kas soovib XML-failile lisada XSL'i (pakutakse kodanikule ka mõningaid variante, kuid kodanik saab defineerida omale ka isikliku URL'i XSL'le).

  • PDF-failina (manusena).

Poed saavad lisaks e-tšekile kaasa panna ostetud kaupade kohta kasutusjuhendid ja muu asjasse puutuvad asjad. Sellega vähendatakse veelgi tihti asjatut paberikulu (tihti kleebitakse kasutusjuhend eseme peale, mille kättesaamine võib olla vägagi tülikas ja tihti seda liimi ei olegi võimalik täielikult maha saada, samuti võib klient osta ka mitu toodet ja tal on vaja kokku ainult ühte kasutusjuhendit).

E-tšekk ei tohi sisaldada reklaami. Üleastumiste osas saab kaevata Tarbijakaitseametisse, mis saab nõuda antud tegevuse lõpetamist ja määrata trahve.

Kliendil jääb õigus soovi korral küsida poes ostu sooritamisel pabertšekki, isegi siis kui ta on määranud, et soovib e-tšekki (kontrolliks vmt. põhjusel).

Kliendikaardi raamistik

Vastava projektiga võiks asutustele teha ka kliendikaartide jms. jaoks üldise raamistiku või teenuse, mis võimaldaks firmadel teha odavamalt kliendikaarte ja kodanikul ei pea olema rahakotis palju kliendikaarte. Tuleb arvestada, et kliendikaartide tegemisega seotud kulutused maksavad kinni lõpuks kliendid, mis tähendab kõrgemaid kaupade hindasid. Kliendikaardi raamistikuga saab kokku hoida poodide jt. asutuste raha ning sellega saaksid nad pakkuda tooteid ja teenuseid odavamalt.

Firmadelt, kes soovivad kliendikaardi raamistikuga ühineda, nende käest võiks riik küsida ka liitumistasu ja võibolla ka aastamaksu, et teenida tagasi kulutused kliendikaardi raamistikule tehtud kulutuste eest.

Saadav kasu

Kasu saaksid pangakaardi ID-kaardiga asendamisest ja e-ostutšekkidele üle minnes praktiliselt kõik osapooled (kodanik, riik, poed, pangad). Lühidalt võiks välja tuua järgmist:

  • Riigisisene korraldus muutub säästlikumaks, efektiivsemaks ja mugavamaks nii kodanike, ettevõtjate ja riigi jaoks.

  • Väheneb paberi, printeritahma ja muude tarvikute kasutus, mis vähendab Eesti jalajälg loodusele. Enamasti rändavad ostutšekid, kasutusjuhendid koheselt prügikasti.

  • Väheneks vajadus paljusid seadmeid ja kulumaterjale importida, millega paraneks Eesti väliskaubandussaldo.

  • Kasutusejuhendid saavad olla e-kujul pikemad ja värskema infoga (parandatud leitud vigu ja täiendatud juhendeid). Paberkujul võtaks paranduste/täienduste jõudmine toodete juurde palju aega ja need ilmuvad (kui üldse) järgmise kaubapartiiga (tihti suurem partii juhendeid valmis trükitud ja vigasid on kallis hakata parandama).

  • Kodanikele on võimalik pakkuda e-tšeki kaudu kiiremat ja asjakohasemat infot. Nt. e-tšekil saab olla link toote detailsemale infole, kasutajatoele, kampaania leheküljele (ostnud mingi toote on võimalik ennast registreeruda, millega võimalik loteriil osaleda jne). Uuematel kodumasinatel, elektroonikal võimalik uuendada firmware't. Selle info saaks kauplus kodanikule kergemini edastada (või annab kauplus e-tšekis kliendile lingi URL'le, mille kaudu klient saab võimaluse saada tootjalt teavitusi, kui peaks uus firmware versioon välja tulnud tema ostetule tootele).

  • Soodustab elektroonilise raha kasutust, mis aitab vähendada rahapesu ja varimajandust.

  • Asutuste raamatupidamine muutuks efektiivsemaks, kiiremaks ja usaldusväärsemaks. Hoitakse kokku palju raamatupidajate ja tehinguid tegevate inimeste aega ning vähendatakse eksimuste võimalust (nt. trükivead, unustamised).

  • Kodanikel on lihtsam teha oma perekonna sisest raamatupidamist, sest nad ei pea iga artiklit tšekilt hakkama käsitsi sisse kirjutama.

  • Asutustel (s.h. pankadel) vähenevad kulutused kaartide väljastamiseks ja pankadel võib rahaautomaatide ristkasutus muutuda ka lihtsamaks. Tulevikus peaks vähenema veelgi paberraha osakaal, mistõttu pangaautomaatide kasutus muutub harvemaks. Eeldatavasti väheneb seetõttu ka tavaliste kodanike kulutused.

  • Soodustada pangaautomaatide vahelist ristkasutust, mis aitaks pankadel endil vähendada rahaautomaatide jaoks tehtavaid ja nende käigus hoidmise kulutusi. Pangad võivad teha eraldi ühisfirma, mis hakkaks opereerima pangaautomaatidega, sinna raha panema jne. Heaks näiteks pankade vahelisest koostööst on Pankade kaardikeskus (www.estcard.ee), mis loodi 1993. a. Eesti suuremate pankade poolt kulutuste kokkuhoiuks ja arengu kiirendamiseks).

  • Aitab tõsta standardiseeritust. ID-kaardiga makstes on üks samm standardiseerituse poole, millega saab rakendada kergemini heaolu tõstvaid uusi rakendusi.

  • Tõstab Eesti prestiiži rahvusvahelisel tasemel innovatiivse riigina.

  • Kodanikel on vaja kaasas kanda vähem erinevaid kaarte (sh. pangakaardid, kliendikaardid).

Kokkuvõttes laieneks Eesti e-riigi sisu, mis aitaks kaasa efektiivsemale siseriiklukele korraldusele ja vähendada ressursikasutust, mida on vaja, sest Eesti tootlikus on madal võrreldes Lääne-Euroopa riikidega. Eesti on omale eesmärgi jõuda Euroopa jõukamate hulka, milleks on vaja leida uusi lahendusi.


Märksõnad: ID-kaart pangakaart pood tšekk e-tšekk kliendikaart kaubandus IT infoternoloogia infoühiskond
Kategooria: Kaubandus
Lisatud failid: Abiinfo
» 2590_e-tsekk.pdf (75.01 KB)

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused