Laupäev, 18. september 2021
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Valimispäevade üleviimine laupäevale
Jaanus Nurmoja
Sisestatud: 14. aprill 2008
Arhiveeritud
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  
Ettepanek on 

1) teha neis seadustes järgmised ümbersõnastused:

RIIGIKOGU VALIMISE SEADUS
§ 2. Korraliste valimiste toimumise aeg
VARIANT 1: (1) Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel laupäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. 
VARIANT 2: (1) Riigikogu korralised valimised toimuvad maikuu kolmandal laupäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. 
§ 3. Erakorraliste valimiste toimumise alused ja aeg
(4) Riigikogu erakorraliste valimiste päeva määrab Vabariigi President. Erakorraliste valimiste päev on laupäev. 

KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISE SEADUS
§ 2. Valimiste aeg
VARIANT 1: Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas laupäev. 
VARIANT 2: Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta maikuu kolmas laupäev. 
VARIANT 3: Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta septembrikuu kolmas laupäev. 
§ 3. Täiendavate valimiste toimumise alused ja aeg
(3) Täiendavad valimised kuulutab välja maavanem oma korraldusega kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga kümne päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest. Valimised toimuvad hiljemalt 30. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Volikogu täiendavate valimiste päev on laupäev. 
§ 4. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste aeg
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kuulutab uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimised välja maavanem oma korraldusega kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga kümne päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsuse määruse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta jõustumisest. Valimised ei toimu varem kui 90. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Valimiste päev on laupäev. 

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISE SEADUS 
§ 3. Euroopa Parlamendi valimiste toimumise aeg 
(2) Euroopa Parlamendi valimispäev jääb Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud ajavahemikku. Valimispäev on laupäev. 

2) algatada koostöös Läti Vabariigi ja teiste võimalike koostööpartneritega üleminek laupäevastele valimistele kogu Euroopa Liidus

3) töötada koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga välja kord, mis reguleeriks riikliku finantseerimise või kaasfinantseerimisega avalike "tulemusvalveshow-de" ja nende kajastamise korraldamist

SELGITUS

Meil ja paljudes teistes riikides on valimiste päevaks pühapäev inertsist, lihtsalt sellepärast, et see on kogu aeg nii olnud. Samas pole kuigi laialt teadvustatud, miks, ehkki sellel "traditsioonil" on oma loogiline seletus olemas. Nimelt pärineb see ajast, mil ka laupäev oli tööpäev. Valimisteks oli aga tarvis vaba päeva ning seetõttu hakati neid korraldama pühapäeviti.  

Nüüd, viiepäevase töönädala ning pealegi veel eelvalimiste, e-valimiste ning väljaspool kodukohta hääletamise võimaluse juures on valimispäevade püsimine pühapäeval selgelt ajast ja arust. See tekitab eelkõige häireid valimistega seotud isikute töörütmis. Esiteks lõpeb tulemusvalve ja häältelugemine küllaltki hilja õhtul ning seetõttu peaks oma töötajatest hooliv tööandja andma neile esmaspäeva vabaks. Teiseks soovivad erakondade esindajad tihtilugu juba nn. valimisteööl esimesi kokkuleppeid sõlmida ja läbirääkimisi pidada, mis võib paljudele tähendada omakorda magamata öötunde vastu esmaspäeva koos sellest tulenevaga. Peategelased ehk kandidaadid eelistavad pealegi reeglina jälgida valimistulemusi mõnusamas-pidulikumas õhkkonnas oma erakonna- või valimisliidukaaslaste seltsis, mõte järgmisel päeval algavast töönädalast aga mõistagi rikub seda õhkkonda tõsiselt.

Kui valimiste päev on laupäeval, siis kaovad loetletud probleemid ning asenduvad sellest tulenevalt mitmesuguste, paljuski omavahel seotud eelistega. 

Selliseid eeliseid nägime väga ilmekalt laupäevaste valimistega Lätis, kui toimus Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus. Seal toimus see laupäeval, 13. septembril 2003, meil aga "tema pühadusel" pühapäeval, 14. septembril 2003. Need kaks üritust ei kannatanud võrdlust välja. 

Riia kesklinnas olid inimesed kodudest väljas tulemusi jälgimas - kes väljakul vabaõhukontserdil, kes pubides-baarides; kes lihtsalt kaasa elamas, kes sõprade-tuttavatega arutlemas või kihlvedusid sõlmimas. Vabaõhuüritusel tervitas rahvast president Freiberga. Kõik tundsid end vabalt, sest ees ootas pühapäev. 

Aga meil? Sedelid lasti tuimalt valimiskastidesse, vaadati väsinud pilgul televiisorit ning heideti magama, sest ees ootas uus töönädal. Kogu lugu. 

Lätis korraldati rahvahääletus inimeste jaoks,  Eestis toideti statistikat. 

"Jah" - protsent oli sarnane - Lätis 67, Eestis 66,83. Aga osavõtt?
Lätis: 72,5%
Eestis: 64,06%

Seostangi seda lätlaste (mitte palju, kuid märgatavalt) suuremat aktiivsust eelkõige tugeva meelelahutusliku poolega nende eurohääletusel, mis sai võimalikuks tänu sellele, et hääletamine ja tulemusvalve toimus laupäeval. Septembri keskpaik ei ole pealegi veel nii külm, et rahvast tänavalt eemale peletaks ning tol aastal oli ilm rahvahääletuse päevil ilus. Kui meil on midagi meenutada, mis näitaks ilusa ilma ja valimisteaja koosmõju, siis väga ilmekas näide oli  enneolematult aktiivne kaasaelamine 2006. aasta presidendivalimistele.

Näen seega järgnevaid seoseid, mis peaksid meid panema valimistepäevana eelistama laupäeva ja soojemat aastaaega 
(=> - järelikult, * - tuleneb eelnimetatust üheaegselt mitme teise asjaoluga)

Valija ja valimiste endi seisukohalt: 
valimistepäev on laupäev => järgmine päev on puhkepäev => võimalus kauem tulemusi jälgida => vabam ja rõõmsam õhkkond => eeldus valimiste suuremaks meelelahutuslikkuseks => valimistel rõõmsam, pidulikum kuvand => tulemusi on huvitavam jälgida => suurem huvi tulemuste vastu => suurem huvi ise hääletamas käia => suurem valimisaktiivsus

soojem aastaaeg => meeldivam kodust väljas viibida => suurem huvi jälgida valimistulemusi keset "melu" => rõõmsam meeleolu tulemusi jälgides => tulemusi on huvitavam jälgida => suurem huvi tulemuste vastu => suurem huvi ise hääletamas käia => suurem valimisaktiivsus

Kokkuvõtteks: laupäev => valimiste suurem atraktiivsus => suurem valimisaktiivsus

Kandidaadi seisukohalt:
valimistepäev on laupäev => 
järgmisel päeval ei pea tööle minema=> 
* võimalus kauem tulemusi jälgida 
* võimalus tulemusi muretult peoga tähistada
* võimalus kella vaatamata esimesi kokkuleppeid sõlmida
* töönädala esimene päev ei lähe kaotsi
* nädal algab väljapuhanult

soojem aastaaeg => meeldivam kodust väljas viibida => rohkem võimalusi valimisüritusteks vabas õhus => kampaania atraktiivsem => rohkem võimalikke toetajaid => suurem valimisaktiivsus

Valimiskomisjoni liikme seisukohalt:
valimistepäev on laupäev => järgmine päev on puhkepäev => 
* võimalus jätkata vajadusel rahulikult tööd järgmisel päeval
* võimalus ühineda pärast häältelugemist sõprade-tuttavate "meelelahutusprogrammiga"
* töönädal algab väljapuhanuna, valimiskomisjoni põhitöö on aga tehtud

Meedia ja meediatarbija seisukohalt:
valimistepäev on laupäev => järgmine päev on puhkepäev => ajalehed ei ilmu, kuid uudistetoimetused ja -agentuurid töötavad => kui ei jõutud kõiki hääli lõpuni lugeda laupäeval, siis jõutakse seda teha pühapäeva jooksul => huvilised saavad kohe uut infot ringhäälingute ja interneti vahendusel; esmaspäeval aga ei raiska ajalehed ruumi poolikutele tulemustele, vaid avaldavad juba sellised, mis kajastavad kõiki loetud hääli.

Ajavariantidest ettepanekute punktis 1

Esimesed variandid jätaksid valimised kalendriaastas sellesse kuusse, kus nad parajasti on - juhul, kui selleks on mingi tõsine põhjus. Variandid 2 tooksid nii kohalikud kui ka Riigikogu valimised maikuu 3. laupäevale ehk ühtaegu soojemasse aastaaega ja ühesugusele ajale. Kohalike valimiste toomine aasta esimesse poolde võimaldaks uutel võimuliitudel moodustada enne puhkusi uued linna- ja vallavalitsused ning volikogude komisjonid ning pärast puhkusi valmistada põhjalikumalt ette juba järgmise aasta eelarvet. KOV valimise seaduse parandusettepaneku 3. variant arvestab võimalusega, et mingil põhjusel on suur vajadus korraldada KOV valimisi just sügisel, ent toob valimised ikkagi soojemasse aega, mis muudab lihtsamaks nende valimiste rikastamise meelelahutuslikuma küljega. 

Ettepanekute punkti 2 selgitus

Siinkirjutajale teadaolevalt avalikustatakse Euroopa Parlamendi hääletamise tulemused alles pärast seda, kui igas riigis on hääletamine toimunud - seega oodatakse ära pühapäevased hääletamised. Juhul, kui Eesti liituks "laupäevaklubiga" omaette, siis ei oleks europarlamendi valimiste osas võimalik saavutada laupäevale üleminekuga soovitud efekti.

Punkt 3 on hetkel üldise nägemuse tasandil, millele on kindlasti mitmeid alternatiive. Üks võimalik lahendus puudutab eelkõige üleriigilisi valimisi (Riigikogu, Europarlament) ning võiks olla umbes järgmine:

Saku Suurhallis on tulemusvalve "peaklubi". Sinna on kogunenud kõigi kandideerivate erakondade esindajad - juhid, nimekirjade esinumbrid ja teised asjasse puutuvad isikud. Iga erakond saab üritusele kaasata oma "fännklubi" ehk teisisõnu kutsuda kohale teatud arvu oma (noor)liikmeid ja muidu toetajaid, kes elaksid häälekalt kaasa oma erakonna valimistulemustele. Toimuvat kannab otse üle ETV. Telepilt on nähtav ka sealsamas suurel ekraanil. Kohalolijad saavad seega osa nii tulemustest kui ka otselülitustest teistesse kohtadesse. Lisaks kohapeal tehtavatele intervjuudele on muusikalisi vahepalu, sketše (à la "Pehmete ja karvaste" kommentaarid vms), võib-olla toimub mingeid võistlusi erakondade liidritele/meeskondadele (mälumäng, midagi venelaste KVN -laadset vms), sealhulgas kindlasti ennustusvõistlus kõigile. 

Publikule, kes ei ole just ametlikud erakonna esindajad või kutsutud "fännid", on sissepääs tasuline. Pääsmeid saab osta valimisjaoskondadest või internetist, alates tunnist enne algust ka kohapeal. 

Valimisjaoskonnast saab pileti osta see, kes on hääletanud.
Internetis pääseb ostusüsteemi alles pärast e-hääle andmist, kätte saab pileti kohapeal kassast, kuhu peab olema laekunud info pileti ostmise kohta.
Kohapealt ehk mittehääletanuna piletit ostes on see oluliselt, ehk isegi kaks-kolm korda kallim. 
Võiks kaaluda isegi seda, et igas jaoskonnas saab näiteks esimene või iga 100-s/500-s/50-nes hääletaja tasuta pääsme kahele, mille ta võib muidugi mittekasutamise korral järgmisele loovutada.

Väljastpoolt Tallinna tulijatele aga on valimiste peaklubi pääse ühtlasi bussi- või rongipileti eest valimispäeval ja sellele järgneval päeval (ka Tallinna linnaliinidel) ning annab ööbimisvajaduse korral 50% soodustuse mistahes hotellis. 

Paralleelselt "peaklubiga" eksisteerivad "tulemusvalveklubid" igas maakonnakeskuses. Sõltuvalt aastaajast ja ilmast on need kas vabas õhus (à la Tallinna Raekoja plats, Rakvere keskväljak jne.) või kinnises ruumis (rahvamajad, spordihallid, teatrid jne.). Kui viimatinimetatud juhul on vajalik sissepääsutasu, siis saab pääsmeid samadest kohtadest ja samadel põhimõtetel, nagu peaklubissegi, ent palju odavama hinnaga ning vähemalt hääletamas käinud pensionäridele tasuta.

Kohalike valimiste korral peaks lahendus olema ehk mõneti teistsuguse spetsiifikaga, mis tõenäoliselt väljenduks "peaklubisse" kutsutute ringis, ent siin mul konkreetset ideed praegu pole. 

Sama idee varajasem esitlus ilmus Virumaa Teatajas 12.05.2004. Olgu öeldud, et seadusemuudatuse ettepaneku vormistamise, volikogule esitamise ja menetlemiseni siiski ei jõutud. Oma osa mängis siin kindlasti tollane raske olukord linnavalitsuse juriidilises teenistuses (enam kui pool aastat oldi ilma  linnasekretärita) ning see, et valimiste nädalapäev ei kuulu omavalitsuse seisukohalt otseselt prioriteetsete teemade hulka. Ka ettepaneku autoril on ametnikuna teine tegevusvaldkond, millel antud teemaga on parimal juhul vaid kaudne seos. 

Samas on ettepaneku esitamine TOM-i vahendusel kodaniku rollis ilmselt vähem bürokraatlik, sest mitmed menetlusetapid jäävad vahelt ära. 

Artikli aadress (kahjuks kipub moonduma, lõpus enne punkti ja php laiendit peab olema 15017281 ilma ühegi lisandita):

http://www.virumaateataja.ee/120504/esileht/arvamus/15017281.php

Loodan, et ettepanek leiab vähemalt nädalapäeva osas heakskiidu ning saab seaduseks juba 2009. aasta alguseks. 

Märksõnad:
Kategooria: TOM Ideed

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused