Laupäev, 18. september 2021
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Riigivaraste karmim kohtlemine
Marko Nuuma
Sisestatud: 5. veebruar 2008
Arhiveeritud
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  
Pidevalt võime meediast lugeda, mismoodi riigi raha varastanud ja vahele jäänud ametnikud pihta pandud vara ülimalt vaevaliselt tagasi maksavad.

Musternäide on muidugi Kultuurkapitali endine juht A. Viiol:

http://www.postimees.ee/211007/esileht/siseuudised /290693.php

/Kultuurkapitali juhina üle 8 miljoni krooni riigi raha raisanud Avo Viiol on tänavu suutnud hiigelvõlga maksta tagasi keskmiselt vaid veidi üle 180 krooni kuus./

/Vanglast vabanemise järel on Viiol suutnud hiigelvõlast hüvitada vaid 19.012 krooni ehk 0,2 protsenti kogu nõudest./

180 krooni kuus edasi makstes kuluks Viiolil 8,5mln krooni tasumiseks 4000 aastat...


Teine näide:

http://www.postimees.ee/201107/esileht/siseuudised/296616.ph- p

/Paide ühisgümnaasiumist ligi kaks miljonit krooni varastanud endine raamatupidaja Ene Mandre maksis möödunud nädalal tagasi tuhat krooni, samas tempos jätkates on võlg tasutud 130 aasta pärast./


Taaskord lootusetu juhtum. Riik on võimetu oma vara tagasi saama - puuduvad seadused karmimate meetmete rakendamiseks. Vargad elavad aga mõnusat elu edasi...

--------------------

Praegu on määramata, mis aja jooksul tuleb võlg tasuda. Sellest ka määramatus tagasimaksmise osas. 

Seega tuleks kehtestada mõistlik tagasimakseperiood, mille jooksul tuleb varastatud summa tagastada koos intressidega. 

Tagasimakseperiood võiks sõltuda võlasumma suurusest ja võlgniku tagasimaksevõimest. Tagasimakseperiood peaks olema kokkuleppeline, st võlgnik pakub ise välja perioodi, mille jooksul ta arvab suutvat võlg tasuda. Kui kohus peab seda mõistlikuks, siis kokkulepe ka kinnitatakse.
Tagasimakseperioodi kinnitamine oleks ka üks eeltingimustest võlgniku vanglast vabanemiseks.

Maksegraafikust mittekinnipidamisel (enam kui 1 kuuline makseviivitus) rakendatakse sanktsioone: 

I variant:
Maksmata makset hakkab menetlemea kohtutäitur. Siin on suureks ohuks see, et võlgnik kirjutab oma vara kellegi teise nimele ja riigil jääb ikkagi raha kätte saamata. Töötasust kinnipidamine on ka lootusetu üritus, sest reeglina võlgnikud hakkavad suures osas mustalt tööle (näitavad väikest palka, millest ei tohi kohtutäitur kuigi palju kinni pidada).

II variant:
Võlgnik saadetakse järgmiseks kuuks kinnipidamisasutusse ning seal veedetud aja eest vähendatakse nö. varastatud summa tagasi maksmata osa alampalga võrra.

Kindlasti on sanktsioneerimisvõimalusi teisigi. Seega avatud arutelu on teretulnud. 
 

Märksõnad:
Kategooria: TOM Ideed

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused