Laupäev, 18. september 2021
  ID-kaart  |  MobiilID OpenID

» unustasid salasõna?   » registreeru   » reeglid
 
Rss SISUPUU Rss RSS
Avaleht Konsultatsioonid Ideed Seadused
 
Avaleht > Vaata ideed
Kaotada talveaeg
Marko Nuuma
Sisestatud: 29. oktoober 2007
Vastatud 26. november 2007
Bookmark and Share
Prindi
Saada kutse
  Vaata ideed   Hääletustulemused   Vaata vastuseid   Kommentaarid ()  
Suveajalt talveajale üleminekul keeratakse oktoobri lõpus kell tund aega tagasi - saame justkui tunni juurde. Oleks nagu hea. Hommikul ärkame varem, saame enam hommikust valget aega ära kasutada. Jälle hea. Samas läheb päev kiiremini õhtusse - pime aeg hakkab tund aega varem. Pole enam nii hea...

Peamine argument kellakeeramiseks: kuna enamus ettevõtteid töötavad just päeva esimesel poolel, siis saavad nad kellakeeramisega hommikust valget aega juurde ja nende kulud valgusenergiale vähenevad. Madalamad kulud tähendavad teatavasti suuremat kasumit. Suurem kasum tähendab aga riigile enam maksuraha. Seega jah, riik justkui võidaks rahaliselt, kui kella keerata.  

Seega ühelt poolt riik saab kellakeeramsega läbi ettevõtete suureneva kasumlikkuse raha juurde, kuid teiselt poolt inimestel kulud suurenevad - pikemad pimedad õhtud tekitavad suuremaid elektriarveid. Seega kumb kumma üles kaalub? 

Praegu eelistatakse ettevõtjaid ja rahalisi argumente. Nagu nägime, siis ettevõtete suurem kasumlikkus saadakse paljuski rahva kulude suurenemise arvelt. Lisaks rahalistele argumentidele on ka mitterahalised argumendid - nagu näiteks rahva tervis.

Lisaks suurematele elektriarvetele tuleb inimestel hakata taluma ka pikemaid pimedaid õhtuid, mis kindlasti ei too kaasa tööviljakuse kasvu. Pigem musta masendust ja depresiooni. Pimedas (viletsama nähtavuse korral) suureneb oht sattuda liiklusõnnetustesse.


Järgnevalt paar artiklit (neist mõned lõigud) kellakeeramise kõrvalmõjude kohta:

1. /Uurimuse tulemused on esialgsed, kuid kinnitavad ka varem tähelepanu leidnud tõsiasja, et kellakeeramine toob kaasa järsu liiklusõnnetuste ohvrite arvu kasvu. „Tegu pole mitte ainult varem saabuva pimeduse mõjuga, vaid inimeste raskustega sellega harjumisel,” selgitasid professorid Paul Fischbeck ja David Gerard.

Teadlased kasutasid seitsme aasta andmestikku liiklusõnnetuses kannatada saanute kohta ning leidsid, et risk liiklusõnnetusse sattuda tõusis novembris 186 protsenti võrreldes oktoobriga. Vaatamata sellele, et detsembris läks veelgi pimedamaks, liiklusohvrite arv võrreldes novembriga hoopis vähenes 21 protsendi võrra.

Teadlaste sõnul näitab liiklusõnnetuste arvu vähenemine detsembris, et inimestel on novembris suuri raskusi kohanemisega, sest üleöö läheb tund aega varem pimedaks.

Vastupidise efekti kutsub esile kevadine üleminek suveajale. Paraku ei ole kell kuus hommikul inimesi liikvel kaugeltki mitte nii palju kui kell kuus õhtul, mistõttu on positiivne efekt väiksema ulatusega kui negatiivne.
November on liikluses jalakäijale selgelt kõige ohtlikum kuu. Edasi väheneb risk iga kuuga kuni maini./

http://www.postimees.ee/061107/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/293795.php

--------------

2. /Venemaa arstid on kokku lugenud, et suve- ja talveaja vahel pendeldamine suurendab suremust riigis 74 000 inimese võrra aastas. Meditsiinidoktori ja Vene teaduste akadeemia akadeemiku Nikolai Ogad˛anjani arvutuste järgi on ohtlikem aeg Venemaal kaks nädalat pärast kellakeeramist. Tavanädalaga võrreldes suureneb kiirabi väljakutsete arv 12 protsenti, enesetappude arv 66 protsenti ning südamerabandusse sureb kolmveerandi võrra enam inimesi. Umbes kolmandiku võrra suureneb ka õnnetusjuhtumite arv. Akadeemiku sõnul on küsimust akadeemias alatasa arutatud, ent alati leidub keegi, kes on kellakeeramise poolt.

Eestis oli suveaja teema südameasjaks Tartu Ülikooli emetiitrpofessorile füsioloog Selma Teesalule. Tema aastatepikkuste uuringute põhjal kannatab Eestis kellakeeramisest tingitud tõsiste tervisehäirete tõttu üle 3000 inimese, biorütmi segipaiskamise üle kurdab 85 protsenti elanikkonnast. Ekspressile kinnitas professor, et on nüüdseks kellateemast eemaldunud. “Inimlik rumalus on piiritu, sellega võitlemise asemel on mul targematki teha.”

Sotsiaalministeeriumist nenditakse vaid, et kahjuks ei tegele ministeeriumi rahvatervise osakond kellaaja vahetuse mõjude hindamisega. “Piiratud ressursside juures tuleb teha valikuid ja esimesed prioriteedid on siiski rahva tervist otsesemalt kahjustavad asjad nagu näiteks HIV/AIDSi nakatumise vähendamine, narkootikumide levik ning südametervise propageerimine,” selgitab pressiesindaja Katrin Pärgmäe./

http://www.ekspress.ee/viewdoc/D019B0221768C30AC2256F41004209BD 

Märksõnad:
Kategooria: TOM Ideed

Alusta siit!

Registreeru Osale.ee kasutajaks
ning alusta oma riigi aitamist juba
täna!

» Registreeru siin
» Kasutajale
 

Avalehele Osalusveebi haldab Riigikantselei
info@osale.ee

Osalusveeb Konsultatsioonid Ideed beta Seadused